Mnjah, mis on kasu kõrghariduse omandamist, kui viimane ei paku pinget? Päevast päeva peale tööd näed vaeva, et saada kätte totakas paber. Sõbrad, kellel on "paber käes" ütlevad, et see on mõttetu, kuigi igalpool töökonkurssidel pandakse kõrvale inimesed, kel puudub üks lipakas, millega uhkustada, et ma olen targem kui sina. Millest üldse tuleneb tarkus?
Kui ülikoolis käia, siis enamasti õpetatakse asju, mis on ajast maha jäänud, mida keegi ei kasuta ja noritakse iga väikse detaili pärast. Kedagi ei huvita, et sa saad asjast aru, et sulle ei paku absoluutselt pinget saada üle 51 punkti mõnes aines. Mida see annab kui saad 51 punkti asemel 80 punkti? Paberi saad nii või naa, miks siis rohkem pingutada? Tõsi on aineid, mis omale huvi pakuvad, millega näed vaeva ja tahad selgeks saada, kuid meile surutakse peale kindel õppekava, programm ja kui oskad matemaatikat kuid ei jaga midagi näiteks progammeerimisest, saad paberi kätte ikka.
Miks inimesed pingutavad selle nimel, mitte ei täienda end valdkondades, mis tõsiselt huvi pakuvad? Lihtne, need ei ütle, et sa oled kõrgharitud ja seetõttu võid jääda ilma töökohast, mida sa soovid ja mida sa oskad teha. Kõik asutused tahavad saada sertifikatsioone. Inimesed peavad sulanduma ühte halli massi ja õppima ühte samat asja. Sama hästi võiks kõik kanda ülikoolis ka koolivorme ja teha ühe soengu. Ülikooli võiks siis olla nagu sõjavägi, kus on kell 6:30 äratus ja 22:00 öörahu. See ongi meie ühiskond, kus inimesed suruvad peale norme ja tahavad, et kõik oleks ühesugused. Tahaks isegi öelda, et elagu Hitler selle peale.
Kiire päring cv.ee keskkonnas ütleb, et kohe 290 töökohta eeldavad kõrgharidust, ühesõnaga kui paberit pole, tee sääred ja ära oma nägu näita. Samas ülejäänud 1200 ametikohta ei eelda seda.
Miks ei ole ülikoolisüsteem paindlik, ega lase õppida tasuta koha peal nädalavahetusel, vaid seda tuleb teha samal ajal kui on tööpäevad? Kes maksab elamise eest? Emmed-issid? Kus on siis sõltumatus, sa ripud ikka rinna otsas kuni saad paberi kätte, siis on vaja tööd leida, palka saada ja korter otsida. Ikka sõltumatust pole, kuna sinuga koos lõpetavad veel 300 inimest, kelle on sama tööprobleem.
Palju avatud küsimusi jäi, eks nende üle saab filosofeerida, aga niipalju jõudis mulle taas kohale, et see KURADI PABER ON VAJALIK, olgugi nii mõttetu see ülikool ja see silmaringi avamine kui see on.
Kas sind on paber elus aidanud? Aga tarkused, mis ülikool andnud?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Mnjah, mis on kasu kõrghariduse omandamist, kui viimane ei paku pinget?
ReplyDeleteÜldiselt midagi. Kui, siis silmaring.
... kuigi igalpool töökonkurssidel pandakse kõrvale inimesed, kel puudub üks lipakas, millega uhkustada, et ma olen targem kui sina.
Suhteliselt küüniline mõte inimeselt, kes teenib märgatavalt rohkem kui paljud sellise "lipaka" omanikud.
Millest üldse tuleneb tarkus?
Kogemustest, teadmistest ja loomulikust intelligentsist.
Mida see annab kui saad 51 punkti asemel 80 punkti?
Idee järgi annab see selle, et sa oled omandanud õpetatava aine suuremas mahus.
Paberi saad nii või naa, miks siis rohkem pingutada?
Kui ainult paberi pärast ei õpi, siis annab see sulle hea tagasiside, et sa oled võimeline õppima ning uusi asju omandama.
Miks inimesed pingutavad selle nimel, mitte ei täienda end valdkondades, mis tõsiselt huvi pakuvad?
Sest keegi on neile pähe pannud, et paber on tähtis.
Miks ei ole ülikoolisüsteem paindlik, ega lase õppida tasuta koha peal nädalavahetusel, vaid seda tuleb teha samal ajal kui on tööpäevad?
Sest õppejõud on ka inimesed, kes tahaks nädalavahetustel puhata või siis nädalavahetuste eest vähemalt rohkem raha saada. Selle viimase rahastamine käib aga ülikoolil üle jõu.
Kes maksab elamise eest? Emmed-issid?
Täiesti võimalik, et emmed-issid. Paljud teenivad ka ise raha teistel ametikohtadel, mis on ise õhtuse iseloomuga (ettekandjad, turvamehed) või ei eelda kindlat paika (tõlkimine, progemine).
Kas sind on paber elus aidanud?
Ei oska otseselt öelda. Tööle sain tänu keskkoolile ja mitte ülikoolidiplomile.
Aga tarkused, mis ülikool andnud?
Silmaring sai täiendust. Seega ei jää mõnel teemal seltskondlikus vestluses häbisse. Midagi praktilist nagu ei olegi (teatav kirjalike tööde kirjutamise oskus ehk).